Sunday, June 12, 2016

Aiknanoik Moris


Wainhira ema ne sei iha foer nia laran,

ou ita bele dehan ho lian fariasi karik katak
sei ain tanan hela, ema ki'ik no bot hateke
nia la hetan !!
Maibe wainhira ema ne komesa iha ona
mos nia laran, i naroman komesa kona ona
nia, nomos sapatu mos iha nx nia ain ona,
ema barak komesa mai lembra sira nia susar
no terus iha nia oin !!
Iha balun mai deklara nia an katak,
labarik ne uluk hau mak kous, to bot, hau
hare nia hetan diak ona atu nega fali nx tiun
hau ne'e !! Maibe tiu la sura subrinhu nia
terus nebe iha tempu passado lao bilin bala
buka servico, i leba documentus tun sae to
kalilin let sira ne'e KOSAR sulin

Iha balun mai deklara nia an katak, ema

ne uluk hau mak tuir sha, ami2 namora tinan
1 nx laran, parece ami2 la jodoh mak ohin
loron husik malu tha nune, maibe realidade
namora fulan 1 deit..... ....!!! ema ne mak sai
a'at karik, nia mos sei la lembra fali istoria
domin ne , maibe nia hare ba'a katak ema ne
iha ona naroman, entaun nia mos komesa
lembra ona nia istoria veteranus domin nian
sai ona, realidade o la hatene katak ema ne
nia fen iha ona., o lembra hanesan nebe nx
atu fila mai o karik, ida uma nain ne la rakut
o nia fuk sabraut tha mk hare
Iha balun komesa lembra no konta ema
ne nx vida, ba hare nia ne uluk maukiak/
bikiak ida sha, agora foin hare ema oituan
ne, maibe uluk ne sha han etu bikan 1 dt
mos araska sha !! o la hatene katak ema ne
nia terus no susar liu ona, falta fali o nian,
keta halo ba aban bain 2 mak o mos sai
hanesan nia terus ne, senti ba katak Nasi
Kotor mos o bele han
Ne'e mak aiknanoik moris nian

Thursday, June 9, 2016

MOTIVASAUN MAK SEI DETERMINA ITA NIA SUSESU

https://scontent-sit4-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/

            Iha biban ida nee hakerek nain hakarak fahe oituan konaba liafuan inspirativu balun hodi inspira ita, enkoraza ita, motiva ita no eleva ita nia vontade estuda no serviso hodi hetan susesu iha ita nia moris. Buat hotu akontese tuir ninia tempu no prosesu, labele hakarak nia rezultadu ikus maibe tenke hahu hosi nia prosesu mak foin ninia rezultadu. Hakerek nain nia pontu de vista ba susesu ne'e mak oinsa ita prepara an liu hosi esforsu tomak ho maneira oinsa ita maneja ita nia tempu ho diak hodi aprende no halo buat ruma ne'ebe bele benefisia ba ita nia an no ema seluk.Susesu ne’ebe ita hetan sempre liu hosi dalan edukasaun, tamba liu hosi edukasaun mak ita aprende buat barak. Edukasaun laos deit atu eduka ema sai matenek maibe bele eleva ema nia status social iha komunidade nia laran. Ema ne’ebe ho nivel edukasaun diak no bo’ot sempre hetan apresiasaun hosi ema seluk. Maske iha Timor, ita nia kultura dalaruma hare liu ba estratifikasaun sosial (social stratification) maibe ida ne’e laos barometer ne’ebe permanenti maibe iha loron ruma sei lakon. Ho mudansa tempu no dezenvolvimentu mundu nian ne’ebe fo impaktu mos ba kultura iha rai laran maka neneik ka lalais kultura liurai no class social tuir tradisaun ita nia sei lakon. Buat ne’ebe fasil atu halakon no hetan nafatin nivel a’as iha komunidade nia le’et mak edukasaun no titulu. Ho edukasaun (Educational Background) ne’ebe a’as sei konsidera hanesan ema ne’ebe status social a’as liu tanba ho ninia influensia, matenek, ekononia, finanseiru no pozisaun. Tamba ida ne’e mak liu hosi hanoin simples ida ne’e ho intensaun atu fanun ita hotu hodi abitua an eskola no estuda liu hosi dalan edukasaun.             Susesu iha eskola sei la se’es an hosi esforsu no luta maka’as liu hosi ema ida-idak nia mehi, planu no espetativa ne’ebe ita mehi ba no mehi atu hetan. Liu hosi mehi mak ita sei esforsu ita nia an hodi realiza iha ita nia moris. Dalan atu realiza no hetan ita nia mehi maka liu hosi edukasaun no estuda maka’as. Iha matenek nain ida naran Nelson Mandela hateten katak “Education is the most powerful weapon which you can use to change the world”. Ne’e signifika katak liu hosi edukasaun maka ita sei iha forsa atu halo mudansa ba ita nia an, ita nia familia, ita nia sosiedade, ita nia komunidade, ita nia nasaun no mundu internasional. So ema matenek mak bele iha hanoin konstrutiva hodi konstrui nia familia, sosiedade, nasaun no mundu. Ita tenke abitua ita nia abitualidade baruk ten tamba selae ita sei markar pasu iha fatin ou bele pasu ba kotuk tanba ema seluk avansa ba oin.Susesu ema ida nian konserteza sei la se’es an hosi oinsa ita maneja tempu no serviso maka’as. Ema hirak ne’ebe uza sira nia tempu hodi halo buat ne’ebe diak maka iha loron ikus sira sei hetan ninia rezultadu ho diak. Hanesan ema matenek (orang bijak) sira sempre dehan katak se ohin ita kuda ai horis ida mak aban ita sei ku’u nia fuan. Ne’e signifika katak se ohin ita esforsa an hodi halo buat diak mak ita sei hetan susesu iha futuru, maibe kontrariu, karik ita gasta ita nia tempu ba buat ne’ebe laiha valor maka ita sei la hetan buat ida iha loron ikus.         Iha biban ida ne’e hau hakarak impresta matenek nain ida nia lia-fuan ho naran Philip G. Zimbardo (Psychologist) nia hanoin konaba oinsa atu maneja tempu (The secret power of the time zone). Jeralmente tempu fahe ba tolu; Pasadu, Prezente (agora) no Futuru.Iha tempu pasadu nian, iha buat barak mak ita halo no buat barak mos la konsege halo. Buat sira ne’e ita halo iha pasadu ne’e iha positivu no iha mos negativu. Parte positivu nian mak susesu balu ne’ebe ita hetan durante tempu pasadu, momoria diak balun ne’ebe ita konsege husik hela iha tempu pasadu. Agora pasadu ne’ebe negativu ne’e maka sentimentu arepende (regret), faila no buat barak ne’ebe lao ladun lo’os. Orientasaun moris iha tempu pasadu ne’e dala ruma mos afeita ba iha tempu prezente nian tamba la konsege halo balansu moris no monu ba ita situasaun depresaun ne’ebe maka’as hodi labele move on. Tamba se’e ita konsege halo buat barak ne’ebe pozitivu iha pasadu mak sei sai fundasaun diak iha tempu prezenti no futuru.                            

https://scontent-sit4-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/

               Iha tempu Presente (Agora); ita nia orientasaun moris nian dala barak hare liu ba hedonismu (seek pleasure and avoid pain) no hadok-an hosi terus . Dala barak ema hakarak goza no kontente deit ho moris no lakohi serviso maka’as hodi hadia moris iha futuru. Ida ne’e sai obstaklu bo’ot ida ita oinsa atu bo’ok an. Problema seluk tan ne’ebe ita sempre hasoru ne’e laos hedonistiku deit maibe iha mos present fatalism (prezente ne’ebe fatal) tamba ita nia moris dalaruma kontrola no komanda hosi parte seluk ka ema liur. Ida ne’e bele akontese tamba ita monu ona iha liafuan ida naran hedonismu ne’e katak moris hakarak kontente deit. To’o iha situasaun balun, ita dalaruma monu ba tentasaun a’at, hanesan komesa involve an iha hemu tua, uza droga no seluk tan. Entau ita nia kakutak ladun funsiona ho normal tamba influensia hosi droga. Iha momentu ida ne’e mak ita faila total.Iha tempu futuru nian, ita nia orientasaun moris tenke avansa ho planu ne’ebe fixu tuir ita ida-idak nia mehi. Ita orienta ita nia an hodi estuda no serviso maka’as laos ona halimar. Ne’e duni desizaun hotu-hotu tenke foti tenke implementa para ita bele atinji ita nia mehi. Rezultadu moris iha futuru depende ba ita nia serviso iha tempu prezenti nian.Ita tenke kaer metin filosofia ida ne’ebe hateten katak moris ne’e tenke aprende hosi pasadu no estuda hodi prezente no tau esperansa bo’ot ba futuru liu hosi serviso maka’as. Se karik ita halo failansu barak iha pasadu maka ita tenke hadian iha tempu agora no hetan nia rezultadu iha tempu oin mai. Se lae ita koalia folin laek (nonsense).Susesu ne’e iha momentu ka situasaun rua nia le’et, “PREPARASAUN no OPORTUNIDADE”. Se’e ita prepara ita an didiak maka kualker oportunidade ne’ebe mosu ita sei kaer metin no aproveita oportunidade ne’e ho diak no maximu. Ita Timor oan, dala barak ladun prepara didiak bainhira oportunidade ne’e mosu mai. Tamba ne’e mak dala barak ita faila tamba ita hakfodak deit hodi avansa ba oin maibe realidade ne’e ita seidauk preparadu. Hau fo ezemplu, iha vaga ba bolus estudu nian iha rai liur. Ne’e ita konsidera oportunidade diak maibe kestaun mak ne’e ita preparadu ka lae? Sei ita ladauk preparadu mak ita bele ba eskola maibe dala ruma ita faila durante eskola. Ne’e duni molok ita arepende ba buat ne’ebe la vale oan ida diak liu ne’e ita haka’as an uluk. Aproveita no valoriza kualker tempu ne’ebe iha. Se ita gasta ita nia tempu ba buat laek ida mak ita nia moris mos laiha valor. Ema barak sempre dehan katak tempu ne’e osan mean (time is money). Tamba ne’e karik ita lakon minutu ida deit ita lakon buat barak ona.   Motivator sira sempre koalia liafuan inspirativu barak, ne’e atu motiva ita hodi eleva ita nia talentu ne’ebe ita iha. Maibe depende mos ba ita oinsa atu dezenvolve ita nia an hodi hasoru realidade moris ne’ebe nakonu ho obstaklus barak, se ita konsege hakat liu desafius sira ne’ebe ita sei sai maduru no forti. Moris ne’e laiha buat ida mak imposibel, buat hotu bele iha posibilidade (life is nothing impossible) tamba buat hotu depende ba ita idak-idak nia desizaun.

https://scontent-sit4-1.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/Liu hosi hakerek no fahe idea ida ne’e, hau hakerek ilustra ita hotu liu hosi komparasaun EMA ho LAPIS. Komparasaun ne’e ho intensaun prinsipal atu ajuda ita hodi komprende deit.Ita aprende liu hosi LAPIS. Ema hotu konserteza hatene saida mak lapis ho ninia funsaun. Komparasaun ema ho lapis ne’e atu klarifika no esplika deit ba ita atu konsiente katak luta ba hetan mehi diak no planu laos fasil. Lapis ne’e hanesan objeitu ida ne’ebe utiliza hodi hakerek, pinta, no seluk tan. Bainhira labarik ki’ik ida mak kaer lapis ne’e nia sei uza hodi riska tun riska sae laiha objetivu ida ne’ebe klaru. Maibe kuandu lapis iha ema pintor ida nia liman maka nia sei utiliza hodi pinta buat ruma tuir nia abilidade no imajinasaun. Ne’eduni, Lapis iha funsaun ne’ebe barak, depende ba ema ne’ebe kaer.Lapis ne’e objetu simples ida, laos parte liur mak importante maibe hosi interior nian. Lapis nia tutun tohar ita kua halo kroat fila fali hosi hakerek. Karik ita hakerek ka pinta salah, maka iha apagador para atu hamo’os. Atu hetan rezultdu no kualidade hakerek nian, lapis tenke ita kua halo kroat para atu nune’e saida mak ita hakerek ne’e bele iha rezultadu diak no bele le’e hetan hosi ema seluk. Lapis laos uza permanente maibe temporariu deit, iha loron ruma nia sei hotu maibe ninia tinta ne’ebe uza hodi hakerek sei metin nafatin no ema barak mak sei hare no le’e saida ita hakerek ona.Ita nia luta ba moris diak hanesan mos ho lapis. Ema nia matenek sukat hosi saida mak ita hatene no saida mak ita halo. Laos hare hosi aparensia maibe hosi abilidade, kakutak, hanoin, no asaun konkreta. Iha prosesu aprende mak ita monu tenke hamrik fila fali no lao nafatin, iha ita nia asaun ruma maka salah bele arepende no halo lo’os fila fali to’o hetan susesu. Nudar moris umanu, ita la labele dura to’o tinan bailoron maibe ita sei lakon tuir tempu ne’ebe maromak determina ona tamba distinu. Maibe ita nia hahalok, ita nia asaun no ita nia hanoin ema seluk sei lembra nafatin. Tamba ne’e halo buat diak ne’ebe benefesia ba ema barak nian atu nune’e ema seluk sei lembra nafatin. Iha lian Latina dehan "Verba Volant Scripta mament" liafuan babain laiha sinal ka trasu maibe saida mak ita hakerek sei ezisti nafatin.

           Iha momentu ita susesu ona, keta haluha no agradese ba maromak no ema hirak ne’ebe suporta ita to’o rohan laek. Hanesan hau mensiona iha previu katak lapis ne’e bele hakerek diak tanba iha liman ne’ebe orienta lapis ne’e, hanesan mos ita ema, ita bele konsege halo buat diak tamba ita tuir maromak nia orientasaun, protesaun no salvasaun. Moris ne’e hanesan ai horis ida, nia moris buras tamba iha abut ne’ebe barak iha rai okos ne’ebe buka nutrisaun iha laran hodi suporta ai ne’e moris buras no matak. Hanesan mos ita ema, ita hetan susesu no hetan moris diak tamba ema barak ne’ebe sempre suporta hosi ita nia sorin-sorin, iha ita nia kotuk. Aprendizajen mos dala barak ita estudu hosi ema ne’ebe hetan susesu ona (modeling). Tamba ita hotu hatene katak ema hotu bele hetan edukasaun maibe laos ema hotu-hotu edukadu, ne’eduni tuir ema ne’ebe susesu ho integridade, mental no honestidade forti no a’as.Artigu badak ne’e laiha intensaun seluk maibe hakarak atu fahe no inspira no enkoraza maluk sira tomak hodi luta ba moris diak liu hosi edukasaun, aproveita no maneja ita nia tempu ho didiak. Moris ne’e hanesan sae bisikleta, para iha balansu hodi labele monu ita tenke bo’ok an. Ne’e signifika katak atu hetan moris diak ne’e laos tur hodi hanoin no mehi deit maibe konserteza tenke iha asaun hodi konkretiza ita mehi. Ema hotu iha talentu no abilidade baziku maibe atu dezenvolve buat sira ne’e tenke liu hosi dalan ne’ebe los, fatin ne’ebe los no ho esforsu tomak. Espera ho hanoin badak ne’e bele estimula no eleva ita espiritu aprendizajen iha fatin ne’ebe deit.

Obrigado barak ba leitor sira no Hakuak bot ba Gerasaun Lour oan hotu Iha fatin nebe deit

Wednesday, June 8, 2016

Proposal AJESL

PROPOSAL SEMINAR 
PAPEL IMPORTANTE EDUKSAUN IHA PROSESU DEZEMVOLVIMENTU AREA RURAIS 
IHA SUCO LOUR SUB-DISTRITU BOBONARO 
DISTRITU BOBONARO


HATOO BA......... DILI TIMOR LESTE
HUSI; ASSOSIASAUN JOVENTUDE ESTUDANTE SUCO LOUR (AJESL) JUINU 2012

Rezumu Eksekutivu

Hare ba realidade nebe mak iha oras nee dadaun katak ema barak ladun tau importansia ba edukasaun iha area rurais hanesan baze fundamental atu bele hamosu rekursu humanus nebe mak forti hodi bele halao dezemvolvimentu. Assosiasaun Joventude Estudante Suco Lour (AJESL) hatoo Proposal Seminar Papel Importante Edukasaun iha Prosesu Dezemvolvimentu Area Rurais ba USAID DILI TIMOR LESTE. AJESL presija orsamentu US$ 1665 (Dolar Amerikanu Rihun ida Atus Nen, Nen nulu Resin lima) atu bele realija seminar nee. Liu husi seminar nee AJESL hakarak haklean no haforsa edukasaun iha area rurais iha prosesu dezemvolvimentu nebe hahuu husi baze. 
Aktividades seminar nee sei organiza husi AJESL atu bele haklean koinesementu nebe mak dika konaba papel importante edukasaun iha prosesu dezemvolvimentu nasional no area rurais. Liu husi seminar nee komunidade iha suco Lour bele iha komprensaun nebe mak diak no tau importansia ba edukasaun sai hanesan fontes ba mudansa karakter husi hanoin tradisionais ba kondisaun hanoin nebe mak moderna hodi bele dudu dezemvolvimentu iha area Rurais. Orsamentunebe mak hetan husi doador sei uja maksimu ba implementasaun ctividades seminar durante semana ida. Atu bele hatene frakeja hirak nebe mak iha dirante seminar ida nee sei halao evaluasaun kada loron nunee rezultadu evaluasaun sei sai mata dalan ba prosesu seminar loron tuir mai durante semana ida.


A. Introdusaun
Timor Leste hanesan nasaun soberania ida nebe mak foin hamrik iha millennium foun no oras ne,e dadaun komesa hahu’u ona desembolvimentu iha rai laran maibe komunidade iha area rurais sei hasoru problema oin-oin. Atu bele participa aktivu iha desembolvementu nasaun ida ne’e tan deit menus kapasidade no rekursu nebe suficiente iha komunidade area rurais nia leet. Edukasaun hanesan fontes importante hodi halao dezemvolvimentu iha setor hotu, too oras nee area rurais seidauk iha konprensaun nebe mak klean konaba papel importante edukasaun iha prosesu dezemvolvimentu nia laran. Edukasaun baziku hanesan fontes ida atu Dezemvolve rekursu humanus iha area rurais. Ho edukasaun mak nasaun bele sai forte iha setor hotu, tanba nee edukasaun hanesan sentral ida atu bele hamosu rekursu nebe mak forti nebe mak komesa husi edukasaun iha baze. 
Area rurais mak hanesan baze fundamental nebe mak dala ruma la tau importansia ba edukasaun tan deit kesi metin ho hanoin tradisionais no kaer metin ba karateristik tuan nebe mak dala barak la tau importansia mudansa moderna. Atu bele muda hanoin hirak nee ba prosesu dezemvolvimentu nebe mak moderna presija edukasaun nebe mak diak no komprensaun nebe mak klean konaba papel edukasaun iha prosesu dezemvolvimentu nasional no espesial ba area rurais.
B. Detailu Seminar
Seminar Papel Importante edukasaun iha prosesu dezemvolvimentu area rurais sei halao durante semana ida nebe mak sei hahuu husi loron 8-12 fulan Novembru 2012 iha Suco Lour Sub-Distritu Bobonaro Distritu Bobonaro. Atu bele garante balansu Generu sei involve 30% feto husi total partisipantes iha seminar nia laran.


C. Objektivo husi Seminar
Objektivu husi implementasaun Seminar 
a. Atu hasae Komprensaun komunidade iha area rurais konaba papel importante edukasaun
b. Atu hakbi’it komunidade hodi bele participa iha prosesu dezemvolvimentu nacional
c. Atu kria transformasaun sosial iha area rurais
d. Atu fo motivasaun ba komunidade iha area rurais hodi supporta oan sira ba eskola.
D. Koordenasaun
Lina koordenasaun nebe iha, AJESL koordena ona lideransa lokal sira iha Sub-distritu Bobonaro no Amu paroquia rasik wainhira program ida ne’e implementa iha komunidade nia leet. Durante prosesu hakerek proposta ne’e rasik iha lideransa lokal hanesan chefe suco no Administrador rasik fo sugestaun ruma nebe signifikan tebes basea ba kondisaun real nebe sira hasoru iha komunidade Suco Lour Sub-distritu Bobonaro.




Koordenador AJESL

Jaulino de Jesus Miranda

Strutura Assosiasaun Joventude Estudante Suco Lour


Kestionariu ba Maneira Aprende Nian

Kestionariu ida ne’e dezena ona atu bele buka no hetan maneira ne’ebe ita boot prefere atu hodi aprende. Iha tinan hira nia laran, karik ita boot dezenvolve ona ‘abitu’ aprende nia balun ne’ebe tulun ita wanhira ita-boot aprende buat ruma. Dala barak ladun iha konsensia kona- ba ‘abitu’ sira ne’e. kestionariu ida ne’e sei fo ba ita, mata dalan ida hodi  ba hare maneira aprende ne’ebe tulun ita atu aprende ho susesu.
Laiha limitasaun kona ba tempu. Ezatidaun husi rezultadu depende ba ita boot nia onestu wanhira responde ba pergunta sira. Laiha resposta ne’ebe loos ka sala. Se ita boot konkorda liu ho deklarasaun ida, duke la konkorda, entaun ita boot tenke tau marka iha ne’e ba ( √). Se ita boot la konkorda ho deklarasaun ida, duke konkorda, entaun ita boot tenke uza korda (x).
1. Hau iha fiar makaas kona-ba saida mak loos no sala, diak no aat.
2. Hau laos sempre Kuidadu hela deit, dala ruma ha’u foti risku sira.
3. Hau prefere atu resolve problema uza prosesu pasu ba pasu 
4. Hau fiar katak politika formal no prosedimentu sira sei limita kreatividade.
5. Hau fiar reputasaun tan iha maneira ka modelu pratika. Hau hatene ba ema saida mak hau hanoin. 
6. Dala barak hau hetan katak asaun sira ne’ebe bazeia ba sentiment, diak mos henesan hirak ne,ebe bazeia ba hanoin didiak no analize sira.
7. Hau gosta halo servisu ida ne’ebe ha’u iha tempu atu kontrola detally sira.
8. Hau kestiaona emaregularmente kona-ba sira nian asumsaun.
9. Saida mak importante liu mak buat ne’ebe bele funsiona iha pratika.
10. Ha’u sempre buka esperensia foun ativamente.
11. Wainhira ha’u rona kona ba idea foun ka metodu foun, ha,u imidiatamente hahuu organiza kedas oinsa ha,u sei uza buat foun ne,e
12.  Disiplina ba an rasin, importante ba ha,u hanesan ezemplu, halotuir rutina, ezersisiu regularidade.
13. Ha’u sei konsidera opsaun hotu molok remataha’u nia servisu.
14. Ha’u servisu diak ho ema sira ne,ebe halo analize ba situasaun, no la dun diak ho ema sira ne’ebeespontanioza deit.
15. Ha’u kuidadu wainhira interpretadadus,hodi sei la halo konkluzaun ne’ebe la loos.
16. Hau hakarak halo desizaun ida ho kuidadu hafoinkonsideira alternative hotu.
17. Ha’u interese liu ba ideia sira nebefoun,      ideia sira ne,ebe la,os bai-bain,duke ideia pratika sira.
18. Hau la dun gosta wainhira la remata buat ruma (no husik hela )no preferebuat sira ne’e atu apar ho paternune’ebe klaru.
19. Ha’u simu no halo tuirprosedimentu no politika sira, kuandu buat hirak ne’e iha maneira ne,ebe efisiente hodi hala’o servisu ida.
20. Ha’u gosta atu liga ha’u nia asaun sira baprinsipiujeral nian .
21. Iha diskusaun,ha’u gosta haree loosba pontu diskusaun nian.
22. Ha’u iha distansia, relasaun formal ho ema sira iha servisu 
23. Ha’u gosta dezafiu sira ne,ebe mosu wainhira  koko buaaaat buat foun no diferente  ruma.
24. Ha’u kontente ho   ema ne’ebe espontaniozu.
25. Ha’u fo atensaunba detallu sira molok halo konkluzaun ida.
26. Ha’u hetan difikuldade atu mosu ho idea lalais.
27. Ha’u la fiar iha gasta tempu hodi diskute kestaun ida bei-beik sein konkluzaun. 
28. Hau lagosta atu halo desizaun lalais.
29. Ha’u gosta atu iha fonte informasaun barak,seinformasaunbarak liu tan, sei diak liu.
30. Ha’u la gosta ema sira ne,ebe la hare kestaun ho seriu.
31. Ha’u rona uluk ema seluk nia hanoin molok atu hato’o hau nia hanoin.
32. Normalmente hau nakloke ho saida mak hau sente 
33. Iha diskusaun, ha’u kontente haree oinsa ema seluk partisipa.
34. Ha’u prefereatau sai espotaniozu duke planu sasan sira antes kedas.
35. Ha’u gostaservisu ne’ebe fo atensaun ba detalluno iha aprosimasaun ne’ebe sistematiku.
36. Ha’u la gosta ansi servisu hodi bele hasoru deadline.
37. Ha’u julga ema seluk nia ideia, se nia pratika ka lae.
38. Ema ne,ebe nonok halo hau ladun senta diskomforte.
39. Dala-barak ha’u sente baruk ho ema ne,ebehakarak halo buat hotu ho lalais.
40. Importante liu atu kontente ho situasaun oras ne,e nian, duke hanoin ba kotukka oin mai.
41. Ha’u fiar katak desizaun sira sei halo ho analiza didiak ba informasaun hotu,ida ne,e mak desizaun ne,ebe diak, duke ida ne’ebe bazeia deit ba intuisaun.
42. Dala-barak ha’u ema ida ne,ebe perfeito.
43. Iha diskusaun, ha’u gosta atu hato,o ideia barak ne,ebe ha’u foin mak hanoin deit iha soru mutu nia laran.
44. Iha sorumutu, normalmente ha’u halo desizaun ne’ebe realistiku.
45. Regrasiraiha ne,eba par abele kontra.
46. Ha’u gosta ba kotuk fila fali no observa situasaun ida no konsidera perspetiva hotu.
47. Dala- barak ha’u bele haree problemaiha ema seluk ninia argumentu.
48. Ha’u koalia barakliu duke rona.
49. Dala-barak ha’u haree katak laiha dalan pratika atu bele hala’o servisu.
50. Ha’u sente hakerek liafuan siratenke badak no tama kedas ba pontu.
51. Ha’u sempre hakarak atu deskute buat inportante sira ho ema,la’os koalia buat ki;ik sira deit hanesan iklima.
52. Ha’u gosta ema sira ne’ebe moris iha realidade,laos sira nia mehi.
53. Iha diskusaun, ha’u sai frustradu wainhiraema diskuti buat ne’ebela’os iha ajenda.
54. Wainhira ha’u hakerek relatoriu ida,ha’u gosta atu halo esbosu barak.
55. Ha’u gosta atu koko uluk sasan hodi hare kataknia funsiona ka lae.
56. Ha’u gosta atu hetan resposta liu hosi teste no solusaun rastu nian.
57. Ha’u kontente sai ema ne,ebe koalia barak 
58. Iha diskusaun, ha’u gostaatu asegura katak, ema hali tuir ajenda.
59. Ha’u gostaatu konsidera alternative barak molok atu halo desizaun. 
60. Wainhira ha’u iha sorumutu, ha’u gostaatuuza fakta la’os noevita opiniaun.
61. Iha sorumutu, ha’u gosta liu atu asiste no rona duke koalia.
62. Ha’u hakarak atu hatene saida mak meta period naruk nian.
63. Wainhira sasan sira lafunsiona, ha’u kontente atu hare hanesan esperiensia diak ida.
64. Dala-barak ha’u fiar katak ideia sira ne’ebe hetan ho lalaisdeitsei la funsiona.
65. Diak liu atu prepara molok atu hahu hala’o servisu ida.
66. Ha’u rona liu duke koalia.
67. Ha’u hetan difikuldade atu servisu ho ema sira ne’ebe iha difikuldade atu uzametodu ne’ebe klaru no konsistente.
68. Hau fiar katak parte remata mak sei justifika metodu sira.
69. Ha’u laiha problema  atu hakanek ema seluk ninia sentiment, kuandu ida ne’ebele halo servisu la’o.
70. Ha’u hetan katak iha planu no objetivu sira limitadu hau nia servisu.
71. Ha’u gosta atu halo festa no sai sentru ba atensaun nian.
72. Ha’u halo saida deitmak persiza atu halo servisu.
73. Ha’u laduungosta servisu ne’ebe detallu.
74. Ha’u gosta atu ke’e klean liu tan no kompriende baraktuir ha’u niakapasidade.
75. Ha’u sempre interese iha saida mak ema seluk hanoin.
76. Ha’u gosta sorumutu ne’ebe halo tur ajenda.
77. Ha’u la duun gosta atu diskute kestaun sira ne’ebe la klaru ka bazeia deit ba sentiment.
78. Ha’u kontente hare dramano situasaun kontente nian.
79. Ema barak mak fiar katak ha’u la konsidera sira nia sentimentu.



Fo marka ka valor ba kestionariu modelu aprende nian
Ita-boot marka pontu ida ba kada pontu ne’ebe ita-boot marka tiha ona.sei laiha valor ba pontu sira ne’ebe ita-boot korta tiha.
Tau sirkulu ba numeru sira ne’ebe ita boot tau ona sirkulu ba iha nia lista

2
7
1
5
4
13
3
9
6
15
8
11
10
16
12
19
17
25
14
21
23
28
18
27
24
29
20
35
32
31
22
37
34
33
26
44
38
36
30
49
40
39
42
50
43
41
47
52
45
46
56
53
48
51
60
55
57
54
62
58
63
59
67
64
70
61
74
68
71
65
76
69
73
66
77
72
78
75

79



TOTAL






Ativista 
Refletador 
Teorista
Pragmatista 

Konklui o nia valor sira iha kraik

Ativista sira



20


10


5



20
15
10
5
0
     5
    10
      15
       20
Pragmatista sira 














Teorista sira 



5

                        Refletador sira








10


15




20